Uute autode rattad kasvavad kogu aeg ja tavalise, keskmise suurusega pereauto alla lähevad juba sellised rehvid, mida mõne aja eest oleks näinud ainult kõige võimsamatel sportautodel. Kasutaja näeb seda eelkõige kasvavates hindades, aga eks ole paranenud ka rehvide omadused.

Testitud rehvid:

Bridgestone Turanza T005, Continental PremiumContact 6, Cooper Zeon CS8, Dunlop Sport Maxx RT2, Falken Azenis FK 510, Gislaved Ultra Speed, Goodyear Eagle F1, Asymmetric 3, Hankook Ventus S1 Evo2, Kumho Ecsta PS71, Michelin Pilot Sport 4, Nankang Sportnex AS-2+, Nokian Hakka Black, Pirelli Cinturato P7, Triangle Sportex TSH11, Vredestein Ultrac Vorti, Yokohama Advan Sport V105

Testiauto: Audi A3

Rehvimõõt: 225/45 R17 Y

Valisime seekordse suverehvitesti jaoks sellise praeguseks üsna levinud rehvimõõdu nagu 225/45 R17. See tähendab, et rehvipinna laius on 225 mm, profiil ehk rehvi külje kõrgus on 45% laiusest ja velje läbimõõt on 17 tolli. Üheski neist arvudest pole midagi erilist, küll aga on üsna tavatu numbritele järgnev, kiirusklassi tähistav täht Y. See tähendab, et valmistaja on läbi teinud üldtunnustatud testid ja vastutab selle eest, et rehviga võib sõita kiirusega 300 km/h. Just nimelt sõita, mitte lihtsalt korraks kiirendada – ja rehv peab sellise kiiruse juures vastu.Muidugi võib nüüd öelda, et sellisest kiirusklassist pole ei Eestis ega lähiümbruseski mingit kasu.

Siiski näitab kiirusklass, millist tehnoloogiat on rehvi valmistamisel valmistatud. Ning kui rehvi ehitus ja kasutatud materjalid peavad vastu suurel kiirusel tekkivale kuumusele, siis võib vast loota sedagi, et kergesti kandiliseks ei tee seda ka äkkpidurdamise kuumus.

Kasutaja võib arvestada ka sellega, et niisuguse kiirusklassiga rehvi on valmistaja pannud kõik oma oskused ja arendustöö värskeimad tulemused. Seda on tunda rehvi omadustes… ent paraku ka ostja rahakotis.

Sportlikud rehvid?

Kõrge kiirusklassi toodete puhul on eranditult tehtud panus pidamisele ja juhitavusele, sellele vihjab nii mõneski mudelinimes vilksatav “Sport”. Kui rehve ostetakse pereautole ja müüja hakkab sportlikkusele rõhutama, siis peaks see tegelikult kahtlusi tekitama. Olgu pealegi, sportlikkuse all mõeldakse enamasti head pidamist ja see on kahtlemata positiivne omadus. Teiseks võidakse vihjata, et rehv reageerib roolile kiiresti ja täpselt, mis pole samuti paha – kuni sellega pole üle pingutatud.

Paraku ongi mõne rehviga üle piiri mindud ja tehtud rehv liiga äkiliseks. Üks rehvi tähtsatest ülesannetest on tasandada üleminekuid senisest erineva pidamisega pinnale sattudes js tasandada juhi võimalikke vigu. Kui juht pole elukutseline testija või võidusõitja ning keerab ootamatut takistust kohates seetõttu rooli liiga palju, peaks rehv käituma tasakaalukalt. Liiga äkiliselt reageeriv rehv võib tuua pahandusi, olgu pidamine ja muud omadused kuitahes korralikud. Selliste käitumisvigade leidmine on rehvitesti tähtis eesmärk. Ülimalt rahulik ja laisalt reageeriv rehv on parem kui liiga äkiline ja mis siis, et rahulik käitumine tuleb pidamise ja ringiaegade arvelt.

Paratamatud kompromissid

Iga valmistaja saaks hakkama tipptasemel tootega, kui võrreldaks vaid ühte asja. Rehvi turvalisus sõltub aga tervest hulgast erinevatest omadustest, millest mõned kipuvad teineteist välistama.

Superpidamisega, häid ringiaegu võimaldavale rehvile on raske saada väikest veeretakistust (aga suur veeretakistus veel head pidamist ei garanteeri). Lai rehv satub kergemini vesiliugu ja tugev sportrehv võib olla äkiline ning ebamugav. Mingil hetkel peab valmistaja otsustama, mis on tema jaoks tähtsaim ja milles võib teha järeleandmisi. Veeretakistuse vähendamine on saanud järjest tähtsamaks, sest on ju selge, et mida rohkem energiat kulub veeremisele, seda kiiremini on elektriauto juht sunnitud pistikut või laadimispunkti otsima, sisepõlemismootoriga auto laseb aga õhku rohkem heitgaase.

Tänavune test näitas, et on siiski võimalik valmistada rehve, millel oleks samaaegselt hea pidamine märjal teel ja väike veeretakistus. See on tervitatav saavutus ja näitab valmistaja oskusi. Mõned olid saanud ühe asja paika, ent teises järele andnud. Ning oli neidki, millel jätsid soovida nii pidamine kui veeretakistus, mis ei jätnud valmistajast just parimat muljet.

Tänavuses testis olid mõnede tipptasemel toodete kõrval ka mõned pettumused. Kui omanik on rehvide eest kallist raha maksnud, on tal õigus ka kvaliteetset toodet tahta. Ometi ei suutnud seda pakkuda ka mõni tuntud ja nimekas mark. Õnneks polnud ühtegi täiesti kõlbmatut rehvi, vähemalt ühe tärni teenisid siiski kõik. Tehnikamaailm suverehvid test 2018 tulemused

Infoallikas: TM