Põhjamaine talv on rehvivalmistajatele raske katsumus. Vahel tähendab talveilm paukuvat pakast ja kuiva teed, vahel nulli ümber kõikuvat temperatuuri ja jäiseks lihvitud teepinda, lisaks veel kõike, mis nende kahe vahele jääb. Talverehv peab kõige sellega hakkama saama, olles seejuures vaikne ja ökonoomne. Eesmärgiks on imiteerida olukordi, kuhu juht võib halvemal juhul sattuda.

Rehvimõõt: 205/55 R16 Testiauto: Ford Focus Naast- ja lamellrehvide heade või halbade külgede üle on kirglikult vaieldud sellest ajast saadik, kui esi-mesed naastrehvid millalgi 1960. aastatel turule jõudsid. Nii et kui vaidlus on kestnud aastakümneid ja lahenduseni pole jõutud, siis võib järeldada, et universaalset tõde pole selles küsimuses olemaski. Selge see, et kui rehvide pidamine on libedal teel parem, siis juhtub õnnetusi vähem. Aga kui palju vähem? Seda on juba raskem uurida. Samuti on selge, et terav metallist asi rehvi ja tee vahel kulutab asfalti rohkem kui lihtsalt kummisegu ning et kuhugi see kulumisel tekkiv tolm ju läheb. Ja tolmu sisse hingamine on tervisele ohtlik. Aga kui palju tolmu ja kui ohtlik? Kuidas võrrelda avariidest tulenevaid kulusid tänavatolmust põhjustatud tervisekahjustustega ja teede remondiga ning kas raha ongi siinkohal õige mõõdupuu? Mis oleks, kui uute naastumääruste väljamõtlejad peaksid samas lahendama võimatu matemaatilise ülesande, mille mõned muutujad on tundmatud ja osa algandmetestki teadmata?

Omaduste summa Rehvivõrdluseks katseid valides püütakse eelkõige mõõta turvalisust. Eesmärgiks on imiteerida olukordi, kuhu juht võib halvemal juhul sattuda: hädapidurdused, ootamatust takistusest möödumine, pidamise kadumine oma vea või liiklusolukorra tagajärjel. Mõõdetakse ja hinnatakse ka teisi omadusi, mis pole tingimata turvalisusega seotud. Juhitavuse lihtsus, mugavus ja ökonoomsus on rehvi puhul samuti olulised, aga nende mõju lõpptulemusele on väiksem kui rehvi pidamine ja sõiduomadused ohuolukorras.

Võrdluse tähtsaim tulemus ja tööriist tulemuste tõlgendamiseks on vana tuttav tabel, kuhu iga katse tulemus on hindena kirja pandud. Omaette lahter on iga valdkonna kaalu jaoks, mis sisuliselt otsustabki lõppjärjestuse. Libedal jääl vajalikele omadustele on pandud suurem rõhk, sest nii rehvi kui juhi jaoks on jäine tee talvel kõige raskem ja ohtlikum. Ka lumel on pidamine vajalik, nii et samad katsed tehakse jääl ja lumel.

Kui aga rehvid on projekteeritud just põhjamaise talve jaoks, siis jäävad need asfaldil hätta. Parim võimalik pidamine jääl ja lumel eeldab kummisegu ja konstruktsiooni, mis paratamatult ei anna nii head tulemust sulailmaga. See ülesanne rehvivalmistajate pidevalt muret teebki. Igaüks oskab valmistada rehvi, mis toimib teatud oludes väga hästi, kuid keegi ei suuda valmistada rehvi, mis oleks ideaalne igasugusel teepinnal. Nii ei peakski valmistaja oskusi hindama rehvi parima omaduse põhjal, vaid uurima seda, kas leidub ka nõrkusi. Rehvi kvaliteeti näitab omaduste summa ja kui ostmiseks läheb, tasuks valida selline toode, mis on igas olukorras hea, isegi kui erilised tippomadused puuduvad. Valmistaja jaoks on alati tegemist kompromissiga. Näiteks et kui palju võib järele anda märja asfaldi pi-damises ja rehvi kulumiskindluses, kui eesmärgiks on tipptasemel jääpidamine? Kuhugi on tarvis see piir tõmmata.

Rehvivalik Kõik väljavalitud, nii naast- kui lamellrehvid alustavad TM-i võrdlustestis samalt stardijoonelt, sest samades tingimustes on need liikluses ja enamasti kõrvuti ka poeriiulil. Nagu meil juba kombeks saanud, ostame rehvikomplektid ise rehvipoest või teenindusest – kui aga meid huvitavat rehvi veel saadaval ei ole ja peame valmistajalt tellima, kontrollime hiljem üle, kas poes on ikka samasugused. Naastrehve katsetades on eriti tähtis hoolitseda ka selle eest, et naastude kõrgus rehvipinnast oleks lubatud tasemel. Naastude paigaldamisel on ebatäpsused paratamatud ja pikemalt välja ulatuvad naastud annaksid jääl tehtavatel katsetel ebaõiglase edumaa.

Naastude hulk rehvis võib olla üsna erinev. Bridgestone, Continental ja Nokian esindavad maksimumi, testitud rehvimõõdu puhul on naastusid lausa 190. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui Michelinil ja Toyol, mida on jääpidamisel ka märgata. Teisest küljest tähendab rohkem naaste küll ka suuremat müra. Ülejäänud rehvidel oli naastude arv 130 ja 170 vahel. Lamellrehve võtsime katsetada erinevatest hinnaklassidest ja erineva kvaliteediga, kuid siiski selliseid, mis valmistaja arvates peaksid põhjamaisesse talve sobima. Milliseid olusid seejuures talvele omasteks peetakse, selle kohta rehvilt mingeid märke ei leia. Talverehvide küljel on küll märk, mis näitab, et nende lumepidamist peetakse piisavaks. Katse, mille lä-bimise eest see märk antakse, on paraku nii lihtne, et selle teevad sageli ära ka Kesk-Euroopasse mõeldud la-mellrehvid.

Võtsime võrdluseks testida ka ühe sellise, et näha, kuidas saab pakasega hakkama rehv, mille jaoks talv tähendab pigem märga asfalti. Selliseid meil õnneks müügil eriti ei ole, aga internetist saab tellida ju igasugust kraami ja internetikaubandus ongi iga aastaga kasvamas. Mõni võib sobimatud rehvid ka kogemata tellida, sest väga harva teevad internetipoed vahet põhjamaadesse ja Kesk-Euroopasse mõeldud rehvidel.

Testi lõpptulemus oli selge ja isegi kvaliteetmarkide vahel olid üllatavalt suured erinevused. Paremaid tulemusi saanud rehvid saavad tublisti hakkama, aga kehvema punktisaagi kogunuid tuleks vältida. Kas naastud või lamellid, selle peab igaüks ise otsustama, sõltuvalt sellest, millistes tingimustes tal talvel rohkem sõita tuleb. Kesk-Euroopa lamellrehv ei sobi aga mingil juhul.

* Loe originaalartiklit siit